Karl Raag Kokora meierist

Karl Raagi endakirjutatud tekst, 2012 aasta varakevadest

Kokora meierei põhiplaan aastast 1950

SKEEM

Plaanil kasutatud numbrid: 1. Fr. Krulli Püstkatel, 2. Aurumasin Fr. Krulli, 3. Täispiima vann, 4. Piima kaal. 5. Soojavee paak. 6. Täispiima soojendaja separaatori jaoks. 7. Kooritud piima (lõssi) pastoriseerimiseks, 8. Separaator Alfa-Laval, võimsus 5000 liitrit tunnis, 9. Koore pastöör, lõssi vann, 11. Lõssi kaal. 12 petipiima vann, 13. Koore jahutaja läbivoolava külma veega, 14. Koorevann, 15. Võimasin, 16. Koridori lõpus puurkaev aastast 1936. 17 tsentrifuug rasvaproovide tegemiseks. 18. Lõssi vann kaseiini ja lahja kohupiima tegemiseks. 19. Detsimaal kaal või pakkimiseks. 20. Triöör teravilja puhastamiseseks. 21. Tuulik prahi eemaldamiseks teraviljast.

Jäähoidlas hoiti talvel Mustjärvest lõigatud jääkuubikuid. Suvel või ja koore jahutamiseks.

Katlamajas kasutati 1. Eesti ajal 50 sm pikkusi enamuses lepa halge. Okupatsioonide ajal brikett ja pätsturvast ning põlevkivi.

Piima-toojad olid Kokora ümbert, Savastverest, Kuningverest, Tõruverest, Viljuse külast (Pala vald), Nõva, Vea, Mäkaste, Luigemetsa külast (kõik Pala valla külad. Kokku ca 220 üksust. Kokora mõisa ümbrusest toodi ka kaherattaliste kärudega piim meiereisse. Kärud tegi Fr.Gertz, kes lahkus 15. Mail 1940 a perega Saksamaale.

Meier oli kuni 1935 aastani Arnold Ots, Otsa järgi tuli Juulius Põder Võrumaalt ja abitööline Ella Mäeoja Järvamaalt. Raamatupidaja oli I Eesti ajal Gustav Kreos ja hiljem Hugo Jääger Nõvalt. Kassapidaja August Hallik Välja külast.

Veel mõnda Kokorast Karl Raagi meenutustest. Meie pere kolis Pala valla Luigemetsa külast mais 1930. Olin siis alla viie aastane. Seal said meie naabriteks metsavaht Puustak (Oha Salme isa), Gerts Friedrich, kes tegi puutööd (valmistas regesid, saane, töövankreid ja muid talumeestele vajalikke asju) ja Juhan Bendrot, kes tegi sepatööd. Mõisa aegsed moonakate majad 3 tükki lähiümbruses olid selleks ajaks juba maha lõhutud, samuti ka 2 karjalauta. Materjali kasutasid asunikud oma hoonete ehitustel . viinavabriku osa lõhkusid asunikud 1931. Aasta talvel maha. Häärberi osa ½ lõhkumist ei mäleta. Aleksander Mäll ehitas saadud materjalist omale elamu ja lauda. Karl Puuseppa osas sai köök ja 6 tuba. Jaan Uibo majas oli lõhikest aega umbes 1935-1936  pood. Poe pidajaks oli Eduard Laumets Torilast. J. Karro likvideeris oma poe peale juunit 1940. Sinna jäi ainult postiagentuur ja telefoni punkt. Alatskivi Tarbijate Ühisus avas 1945 aastal Uibo majas poe. Müüjateks oli järjekorras: Must, Aleksander Soo, Karl Raag kuni 1965 a, ke släks Võru linna elama. Sellel ajal ei müüdud poes ei jäätist ega nätsu. Leiba toodi Kallaste leivatööstusest tellimise peale 13 kop kg. Sai 12 kop kg. Kaubeldi suhkru, soola, konservide, viljakohvi, tee, kommide, küpsiste, heeringa, meeste-naiste pesu, vatikuued, kirsasaapad, kalossid ja muud hädavajalikud majapidamis kaubad. Kokorale jõudis elekter 23 juuli 1963 aastal.

Lepasepa kuivati töötas kuni kolhoos ehitas uue kuivati. Tuletõrje selts oli Kokoral olemas, juht Eduard Nugin, võistlusi ei peetud. Kokoral töötas I eesti ajal kuni 1940 a Kokora Maanoorte ring, juht oli August Läst Tõruverest. Samariitus (medits mõiste, „aita hädalist“) oli olemas. Olin ka ise selle kursuse lõpetanud. Mina, K. Raag töötasin Kokora meiereis 1.II. 1942 kuni VII 1951 a algul kütjana-masinistina, edasi võimeistrina, koorejaama juhat peale võitegemise lõpetamist Kokoral.

PS. Puusepal oli tõesti suur õunaaed, umbes 120 puud. Käisin ise ka seal õunu võtma.s õunad pandi aias olevasse õunamajja õlgede peale. Õunaaed oli renditud välja Aleksander Kookile, kes maksis 50 senti võtmise eest päevas poistele. Aia rent oli 600 krooni aastas. Õuna pandi aida all asuvasse keldrisse peale sorteerimist aiamajas. Enne jõule viidi õunad Soome, kus nad realiseeriti.

Mõisa vana saekaatrit polnud olemas enam. Küllap oli seal olemas minu isa Albert Raagi saekaater, aurukatel Garet, sindlilõikus masinad kuni 1940 aasta sügiseni. Isal oli sepikoda (hoone veel alles) isa hoidis seal rehepeksumasinat (R. Garet) ja traktorit „Fordson“ 1936 aastast. Võeti Alatskivi sohvoosile 1944 aastal.

Tervitades Karl! Libedat sulge!