Saturday, November 3, 2012

Ellen Palli ja Avo Kuusiku kirjutised


Vanal ajal oli olnud Varbe mäest kuni Kokorani kabel. Üks mees olevat tahtnud kaevata endale kartuliauku. Kaevanudki ja sattunud kivideni. Võtnud kivid ära ja leidnud inimese luid. Hiljem üks naisterahvas on käinud neid kohti kaevamas ja leidnud vanaaegseid asju (nime ei teata).

Ratlov ütelnud, et tema mõisas pole ilusamat kohta kui on seda Sudemäel. Keskel männimetsa olnud tühi lagendik, kus tantsitud. Need puud võttis maha Peetso.

Ellen Pall loetleb veel ühe sellise küla Kokora kandis Orgeva küla.

Rootsi aegne sõjatee nii Kokoralt sõita Alatskivi poole Nugise Eedi talu juurest alla. Tee läks läbi Savastvere Koidumetsa, Pikaoidu heinamaale ja sealt Selgisele välja. Seal Pikaoidu heinamaal on veelgi tunda palke. Millega see tee kõvaks tehti, ei teata, kuid siiski mõned kohas on näha palke. Tagajärve mäe peal on kaks kääbast. Varem seal metsa ei olnud. Noored käisid sinna tantsima ja kiikuma. Nende kääbaste peal oli veskikivi. Hiljem istutas Nugise Kusta sinna männid. Pingid olid ümber kääbaste. Igavesti tore paik olnud seal. Kiviojal oli Raudsild. Rahvas lõikas seal puid, kui tee oli väga mäda ja nad ei pääsenud läbi muidu kui tegid puupakkudest tee, sellest ajast peale on hakatud seda kohta nimetama Raudsillaks. Aastaid tagasi oli seal veel hea mööda minna, aga nüüd on sama porimülgas kui enne.


Jegorov oli naljamees, käskis kõigile taludele Varbe metsa ääres nimi endale võtta ja külale ka. Külale nime ei saadud, siis Jegorov ütles, et saagu Pastlaküla.

Kuningvere külas on kõik pered sugulased. Savastvere külas oli kõige enam ühesuguste nimedega inimesi: Nugise Alma, Nugise Eedi, Nugise Juhan jne. Aga sõja ajal tapeti paljud neist maha ja nad kolisid linna.

Ellen Pall ütleb veel, et vanasti ei saanud Savastvere ja Kuningvere poisid läbi, eriti kui tüdrukud olid vahel. Kord käisid Nõva poisid Kuningvere tüdrukutega ja Kuningvere poisid läksid Nõvale kätte tasuma. Naritsal oli kaks venda, vanem vend läinud ka ühes, noorem vend tahtsi ka vaatama minna, kuidas Kokora poisid kätte tasuvad. Läks pimedas järele. Nõva poisid olid aga ära jooksnud ja olid andnud hoopis pimedas pole ju näinud Naritsa nooremale vennale puuga pähe. Vanem vend tuli koju ja aimas halba, kui nooremat venda kodus ei olnud, et lähvad vaatavad Nõvale, et kellele nad ikka puuga pähe lõid. Pärast istunudki kinni Jõgi Kaarel ja Kiili Juhan aasta. Kirjutab ka, et läbisaamine naaberküladega ja vene küladega ei olnud hea. Kui nt läksid Kallastele ja sidusid oma hobuse aia külge kinni siis vene poisid sidusid hobuse lahti, võtsid piitsa ära, pildusid lumepallidega. Haapsipea noored käisid Kallaste noortega lahinguid löömas. Tuttavatele ei teinud nad midagi halba. Nina rahvaga saadi paremini läbi.

Pala inimesed olid vanasti rikkad ja uhked, seepärast kutsuti neid Pala võininad.

Kokoral oli August Puusepp, tema pani surnuid kirstu ning ristis lapsi. On Karla Puusepa vend.

Vallatohter elas Palal Tagumaa külas. Nimega Assesjääger. Karu, keegi Kokoral elava Karu Roosi sugulane, ostnud tolle maja ära.

Vanasti oli sõjaväkke võtmine niimoodi, et valda tuli teade, et nii ja nii palju on mehi vaja, kes pole oluline. Nabiti siis neid teatud arv inimesi kinni ja oligi kõik. Naritsa Kaarli onu Ants Piir oli metsatööline olnud, läinud peitliga metsa ja löönud suure varba maha sellega, öelnud, et kirvega lõi ja ei võetudki sõjaväkke. Mõned ostsid endale mehe, kes läks tema eest sõjaväkke.


Kokoral oli peamine laul mida Rosenbergi kooris lauldi ja mis jutustajal meeles on Kalev ja Linda. Laule käisid esitamas Varnjas, Volti seltsimajas. Lauljaid olid 50 inimest ja vahel ka rohkem.

Ööbikuid võib kuulda rohkesti kevadel Kõrve kaasikus Torilas. Kusagil ei teata neid niipalju olevat kui Kõrvi kaasikus.

Lauresoo metsas vanasti oli põtru hirmsal kombel. Kusagil Mäike lähedal. Metssigu võib näha Sõõru metsas, Mäike mägede peal, Padakõrves. Hunte on nähtud Raudsilla lähedal kaks aastat tagasi. Isegi metsavaht Järv on hundi maha lasknud. Karu nähti viimati tänavu 1962. aastal Kukemetsa lähedal.

Linnas käidi tihti, seepärast et müüa omatehtud tekke, vaipu, riiet. Müüdi veel linu. Mitmesuguseid seemneid. Osteti jalatseid. Kellel hobust ei olnud, läks linna jala. Naabrid olid kadedad, ei andnud oma hobust. Lastele osteti savilinde.

Torilas räägiti süada. Süüa.

Mõisnikud kinkisid pühadeks moonalastele igasugu mänguasju, kompvekke, saiu. Ka teenijate lastele, kes mõisa all elasid.


Johannes Turgilt. Avo Kuusik 1963

Raudsild on Jäägri ja Lepasepa vahel. Üks mees selle teinud, ladus latid lati kõrvale. Saanud selle eest 25 vitsalööki, et puud omavoliliselt maha võttis. Järvepera silla juures silmas mees karu ja ronis puu otsa.

Abram Vilde elas Karulinnas, 2 tütart Anna ja Leena. Ema oli mõisa virtin, isa 25 a sõdur. Kuusiku maja esist kutsuti Karulinnas politsei platsiks.

Kallaste asemel oli 150 a agasi vaid 3 maja. Kanuiska Jaska, Turgi Juhan ja 3 ei teata. Nad elasid Pärsikivi kruusaaugus.

Palvemaja oli Savastveres koolimajas, kooliõpetaja oli Jaanis Stalberg.

Kokoral oli vallavanemaks Ponder. Kohtumeesteks oli Savastveres Kaarel Kuusik. Kokora mõisnik von Markus Sults pani oma kindad ja kepi kohtulaua peale ja Kaarel Kuusik pea kohtumees laskis Sultsi kepi ja kindad ära võtta.

Vanasti passi lauljaks oli Jakob Turk. Jaanis Stalberg juhatas koore. Ümbruskonna poed olid Savastveres, Tõruveres. Kallastel.










No comments:

Post a Comment