Vanal ajal oli olnud Varbe mäest kuni
Kokorani kabel. Üks mees olevat tahtnud kaevata endale kartuliauku.
Kaevanudki ja sattunud kivideni. Võtnud kivid ära ja leidnud
inimese luid. Hiljem üks naisterahvas on käinud neid kohti kaevamas
ja leidnud vanaaegseid asju (nime ei teata).
Ratlov ütelnud, et tema mõisas pole
ilusamat kohta kui on seda Sudemäel. Keskel männimetsa olnud tühi
lagendik, kus tantsitud. Need puud võttis maha Peetso.
Ellen Pall loetleb veel ühe sellise
küla Kokora kandis Orgeva küla.
Rootsi aegne sõjatee nii Kokoralt
sõita Alatskivi poole Nugise Eedi talu juurest alla. Tee läks läbi
Savastvere Koidumetsa, Pikaoidu heinamaale ja sealt Selgisele välja.
Seal Pikaoidu heinamaal on veelgi tunda palke. Millega see tee kõvaks
tehti, ei teata, kuid siiski mõned kohas on näha palke. Tagajärve
mäe peal on kaks kääbast. Varem seal metsa ei olnud. Noored käisid
sinna tantsima ja kiikuma. Nende kääbaste peal oli veskikivi.
Hiljem istutas Nugise Kusta sinna männid. Pingid olid ümber
kääbaste. Igavesti tore paik olnud seal. Kiviojal oli Raudsild.
Rahvas lõikas seal puid, kui tee oli väga mäda ja nad ei pääsenud
läbi muidu kui tegid puupakkudest tee, sellest ajast peale on
hakatud seda kohta nimetama Raudsillaks. Aastaid tagasi oli seal veel
hea mööda minna, aga nüüd on sama porimülgas kui enne.
Jegorov oli naljamees, käskis kõigile
taludele Varbe metsa ääres nimi endale võtta ja külale ka. Külale
nime ei saadud, siis Jegorov ütles, et saagu Pastlaküla.
Kuningvere külas on kõik pered
sugulased. Savastvere külas oli kõige enam ühesuguste nimedega
inimesi: Nugise Alma, Nugise Eedi, Nugise Juhan jne. Aga sõja ajal
tapeti paljud neist maha ja nad kolisid linna.
Ellen Pall ütleb veel, et vanasti ei
saanud Savastvere ja Kuningvere poisid läbi, eriti kui tüdrukud
olid vahel. Kord käisid Nõva poisid Kuningvere tüdrukutega ja
Kuningvere poisid läksid Nõvale kätte tasuma. Naritsal oli kaks
venda, vanem vend läinud ka ühes, noorem vend tahtsi ka vaatama
minna, kuidas Kokora poisid kätte tasuvad. Läks pimedas järele.
Nõva poisid olid aga ära jooksnud ja olid andnud hoopis pimedas
pole ju näinud Naritsa nooremale vennale puuga pähe. Vanem vend
tuli koju ja aimas halba, kui nooremat venda kodus ei olnud, et
lähvad vaatavad Nõvale, et kellele nad ikka puuga pähe lõid.
Pärast istunudki kinni Jõgi Kaarel ja Kiili Juhan aasta. Kirjutab
ka, et läbisaamine naaberküladega ja vene küladega ei olnud hea.
Kui nt läksid Kallastele ja sidusid oma hobuse aia külge kinni siis
vene poisid sidusid hobuse lahti, võtsid piitsa ära, pildusid
lumepallidega. Haapsipea noored käisid Kallaste noortega lahinguid
löömas. Tuttavatele ei teinud nad midagi halba. Nina rahvaga saadi
paremini läbi.
Pala inimesed olid vanasti rikkad ja
uhked, seepärast kutsuti neid Pala võininad.
Kokoral oli August Puusepp, tema pani
surnuid kirstu ning ristis lapsi. On Karla Puusepa vend.
Vallatohter elas Palal Tagumaa külas.
Nimega Assesjääger. Karu, keegi Kokoral elava Karu Roosi sugulane,
ostnud tolle maja ära.
Vanasti oli sõjaväkke võtmine
niimoodi, et valda tuli teade, et nii ja nii palju on mehi vaja, kes
pole oluline. Nabiti siis neid teatud arv inimesi kinni ja oligi
kõik. Naritsa Kaarli onu Ants Piir oli metsatööline olnud, läinud
peitliga metsa ja löönud suure varba maha sellega, öelnud, et
kirvega lõi ja ei võetudki sõjaväkke. Mõned ostsid endale mehe,
kes läks tema eest sõjaväkke.
Kokoral oli peamine laul mida
Rosenbergi kooris lauldi ja mis jutustajal meeles on Kalev ja Linda.
Laule käisid esitamas Varnjas, Volti seltsimajas. Lauljaid olid 50
inimest ja vahel ka rohkem.
Ööbikuid võib kuulda rohkesti
kevadel Kõrve kaasikus Torilas. Kusagil ei teata neid niipalju
olevat kui Kõrvi kaasikus.
Lauresoo metsas vanasti oli põtru
hirmsal kombel. Kusagil Mäike lähedal. Metssigu võib näha Sõõru
metsas, Mäike mägede peal, Padakõrves. Hunte on nähtud Raudsilla
lähedal kaks aastat tagasi. Isegi metsavaht Järv on hundi maha
lasknud. Karu nähti viimati tänavu 1962. aastal Kukemetsa lähedal.
Linnas käidi tihti, seepärast et müüa
omatehtud tekke, vaipu, riiet. Müüdi veel linu. Mitmesuguseid
seemneid. Osteti jalatseid. Kellel hobust ei olnud, läks linna jala.
Naabrid olid kadedad, ei andnud oma hobust. Lastele osteti savilinde.
Torilas räägiti süada. Süüa.
Mõisnikud kinkisid pühadeks
moonalastele igasugu mänguasju, kompvekke, saiu. Ka teenijate
lastele, kes mõisa all elasid.
Johannes Turgilt. Avo Kuusik 1963
Raudsild on Jäägri ja Lepasepa vahel.
Üks mees selle teinud, ladus latid lati kõrvale. Saanud selle eest
25 vitsalööki, et puud omavoliliselt maha võttis. Järvepera silla
juures silmas mees karu ja ronis puu otsa.
Abram Vilde elas Karulinnas, 2 tütart
Anna ja Leena. Ema oli mõisa virtin, isa 25 a sõdur. Kuusiku maja
esist kutsuti Karulinnas politsei platsiks.
Kallaste asemel oli 150 a agasi vaid 3
maja. Kanuiska Jaska, Turgi Juhan ja 3 ei teata. Nad elasid Pärsikivi
kruusaaugus.
Palvemaja oli Savastveres koolimajas,
kooliõpetaja oli Jaanis Stalberg.
Kokoral oli vallavanemaks Ponder.
Kohtumeesteks oli Savastveres Kaarel Kuusik. Kokora mõisnik von
Markus Sults pani oma kindad ja kepi kohtulaua peale ja Kaarel Kuusik
pea kohtumees laskis Sultsi kepi ja kindad ära võtta.
Vanasti passi lauljaks oli Jakob Turk.
Jaanis Stalberg juhatas koore. Ümbruskonna poed olid Savastveres,
Tõruveres. Kallastel.
No comments:
Post a Comment