Elust Kokoral 100 aastat tagasi

Ostra Riina üleskirjutused 1961. aastast

Küsitletud on Väljamõisa Al. Peetsot.

Huvitav on fakt, mis Peetso mainib, et Laksi Tõnise hauasamba on raidunud Kokora mõisa väljavahi poeg Pesok. Samuel Pesok. Raha hangiti kogudusest ja andis ka Laksi Tõnise vahmiil.

Kokoral krahv von Sults, kes pidas ka maanõuniku ametit. Hiljem Raatlef.

Al. Peetso sugulased, Savastverest Kulli talust, tema ristiisa oma venna ja õega läksid Venemaale väljarändamise mõttes, sest ei jõudnud enam kohta osta. Tulid uued asemele, ei tea kes. Oudova mehed käisid siit naisi võtmas. Elias Sepp võtnud siit Aapsipealt naise Ilvese perekonnas naise jt. Alguses olnud Venemaal hea, polnud mõisnike võimu, aga hiljem kolitud tagasi.

Al. Peetso naise isa tahtnud minna, aga mõisnik ei olevat lubanud, sest pole korralikult oma mõisapäevi ära teinud. Nooremad tulnud Venemaalt tagasi, vanemad jäänud sinna. Eks oma kodumaa ole ikka armas, sest Venemaa olnud metsik ja harimata.

Kokora kubjas olnud Tooming. Küüdimeheks olnud tal „pondo“, sest ta (kaks loetamatut sõna) rahvaga. Rehepappideks olnud vana Roomet Habram, Märt.

Kutsariks olnud vana Lauri, tugev punane mees, kes poonud ennast ülesse. Seoses selle poomisega üks jutt: Läinud Savastvere mehed Luunja metsast kodu poole ja saanud kuhugi metsatuka vahele Alatskivil ja näevad, et kaks suurt tõlda (oli talve aeg) tulnud neile vastu. Mehed ei julge enam edasi minna ja pööranud tagasi. Meeste silmade ees olnud siis viirastus. Vanakuradid tulnud Markuse hinge võtma (mõeldakse Alatskivi Markuse).

Väljavaht Kokoral Jaan Kallaste.
Öövaht Puu Jüri, Mart Jaanus. Elanud mõisakorteris, kus Kokoral praegu pood on.

Metsahärra olnud Kokoral Weidemann. Metsnikke Kokoral ei olnud. Mäikel olnud metsavahiks Bender, Savastvere metsades Lepasepa Jakob, Orava Jaak.

Ametimeestega püütud just siis hästi läbi saada, kui mõisast midagi tahetud.

Koidu metsas (Savastveres) olnud üks vanamees, Soltmanni Mihkel, keda peetud nõiaks. Olnud seitsme Moosese raamat. Peetso jutustab kaks jahilugu Nolckenist, kuidas Nolcken ikka selle nõia juurde abi ja jahiõnne käis otsimas. Huvitav on lugu jahil kasutavatest lastest. Tuleb torm ja kolm last saab jahil surma. Kõneldakse küll 13 lapsest, aga tegelikult on see rahvalik liialdus. Igatahes põnev lugu!

Mõisa moonamajad asunud kõik mõisa ümber. Kokoral olnud kõik majad ühes koos, ehitatud puudest, palkidest. Kokoral olnud 25 moonakat. Moonakate palgaks olnud 10 puuda leivavilja, 10? rubla raha, peale selle 10 rubla soola ja õliraha. Lehm olnud mõisa toidu peal, pool vakamaad olnud mõisamaad. Mõned moonakad olnud päris jõukad.

Kokoral olnud Karulinn (Savastveres) elanud Kuusiku Joosep, Vilde Abram, Peetso Kusta, Härma Joosep. Kuusiku Jakob. Viis-kuus maja olnud. Abistanud neid kihelkond, vald. Kokora kandimeeste hulgas olnud ka nuiamehed. Kui Kallastel olnud laat, siis nuiamehed käindud küla vahel, kaikad seljas ja pidanud korda.

Kokora kandikohad olnud Punga all, Karjamõisas. Kantnik pidi mõisavilja kokku panema, mis oli kole töö.

Viinavabrikus töötasid need, kes ise tahtsid seal töötada. Talumehed said palgaks hariliku talusulase palga. Kuid elu oli siiski priskem kui talumehel, kandimehel või moonakal. Töö oli ikkagi kergem, sest piirituse ajamine toimus masinate-aparaatide abil. Viinavaadid Kokoral olnud Raagi maja all keldris. Praegu sepikoda. Piiritus voolas reservuaaridesse. Terved viinavoorid läksid Savastvere metsast läbi. Külmarohtu saadi väga hästi kätte. Talumehed tegid juba enne vaadi punnid valmis ja olid taskus. Lõid siis teel punnid ära ja võtsid seest viina niipalju kui tahtsid ja lõid uued punnid ette. Hakatud siis neid vaate parandama ja leitud ühe vaadi seest 120 punni. Viina praagaga söödeti mõisa karja, praaka antud ka moonakatele, seda praaka loetud jaopraagaks. Nuumatud loomad müüdud lihunikele. Isegi moonakas võis müüa, kui mõisa tuli ostja. Kokoral kasvatatud nii liha kui piimalehmi. Piimast tehti siis juustu, mida müüdi välja.

Kokoral ja Alatskivil olid juustuvabrikud. Hobuseid ostis Kokoral Bärkman isiklikult.

Veel räägib Peetso rendist, et Kokora mõisnik ikka kannatas välja, kui renti ei tasutud õigeaegselt. Alatskivil ta ei tea. Kokoral antud moonakatele puusärgilaudu. Vahel siiski hädakorras olevat antud ka. Aga siis pidi talumees selle tööga tasa tegema.

Esimesed talud ostsid Kokora mõisas Kuningvere ja Linaleo mehed. Muidu Kokora mõisnik väga kaubelda ei lubanud hinnast alla. Ja et Kokoral juhtus seda asja küll, et vanale rentnikule ei tahetud talu müüa. Mõisnik ei tahtnud müüa. Siis enamasti koliti sellest vallast ära, Kokoralt nt Pala mõisa.

Põnev on ka märge, et peale 1905 aasta mässu, põgenes ka Peetso Al-der mõneks ajaks oma tädi poole Roelasse maapakku. Võttis vist ka Alatskivil põletamisest osa.

Veel ütleb Peetso, et Sults läinud hiljem Tartusse elama. Vb on see tõsi.

Mis oli mu jaoks huvitav teada, et Peetsod tulid Savastverest Kulli talust. Mõisnik neile talu ei müünud, seepeale tulnudki Väljamõisa elama. Maja on kahjuks tänaseks kadunud. Peetsod küüditati ära. Pilte ka kahjuks pole säilinud. Ainult maja kirjeldus.

ümberkirjutatud 5 nov 2012

Peetso Aleksandri maja-ase 2011 aasta kevadel. W.