Üks huvitav Kokora link Kokora vanema ajaloo kohta

http://my.tele2.ee/kokora/Kyla.htm

Eesti loodusest leide

Aprillikuu 1981 Aare Mäemetsa meenutus bioloogiatudengite järvedeuurimisest 1951. aastal. Suvel jõuavad ka Kokorale, st Kuningvere järve uurima. Huvitav on see, et Aare Mäemäets ütleb: Korterisse saime idüllilisse Kokora külasse. Kahjuks ei tule välja, et kelle poole siis. Aga idülliline võis Kokora 1950ndail tõesti olla.

Teine Eesti looduse artikkel 1979. aastast (juuli) kirjutab Eesti mõrtsuka- nimelistest paikadest. Mainitakse ka ära, et Kokora küla lähedal on üks Mõrtsukamägi. (seal olevat vanasti mõisapoisid alati kakelnud).

Edasi 1988 aasta - natuke nostalgiat.

Kokora külapoe avamine 18 aprill 1988

Kokora kohta on alati rõõm midagi uut leida

http://www.kokora.ee/sub1_1.htm

Liivi muuseum kutsub Kodavere kihelkonna püsinäituse avamisele!

lugesin Aadu Musta Siber ja Eesti (2012)

seal on huvitav sündmus. 27 november 1857 on koju puhkusele tulnud soldat Mart Parv Kokora kõrtsis joomas. Joob ja tunneb end seal hästi, hakkab õhtul koju minema, kohtab aga oma kodukandi meest Märt Kaske ja kutsub toda ühiselt koduteed jagama. Kui mehed metsavahele jõudsid, äigas soldat oma kaaslasele kaikaga pähe, röövis asjad ja raha ning läks ära Tartusse. Kask leiti alles neljandal päeval, 1. detsembril, metsast. Mees oli väga nõrk, käed-jalad külmunud, kaks haava peas, vasem käsi murtud. Viidi Tartu haiglasse, seal vaakus 20 päeva ja lõpuks suri. 

lk 190-191


Kokora kõrtsis oli kõrtsimeheks keegi Ambrosius. 

Kui keegi veel midagi huvitavat Kokora kohta leiab, siis palun saatke. Huvitav oleks lugeda ja jagada. 

Kuuajalisest puhkusest sai peaegu kaks kuud. Mis tõestab kui kiiresti lendab aeg. Hetkel ei viitsi blogi pidada. Kel aga huvitavaid vanaaegseid Kokora kandi asju jagada, see on teretulnud kontakti võtma. Paneme blogisse üles ja jagame.

Joosep Kull (1906- surnud). Ülestähendused. Mõned katked ligi 30nest täiskirjutatud vihikutest 1954 kuni 1959.

11 aprill, pühapäev. 1954

hommiku poole olin kodus. Õhtupoole käisin Kokoral poes ja Terasel.

12 aprill, esmaspäev.

Olin kodus. Lõikasin kooba juurest kased katki ja raiusin hagu.

13 aprill, teisipäev.

Käisin Kallastel, tõin leiba ja saia.

14 aprill, kolmapäev.

Parantasin lakas korstend.

15 aprill, Suur neljapäev.

Käisin Kokoral poes, tõin pool kilu heeringat ja viisin viina pudelid. Õhtupoole käisin Kallastel, tõin leiba ja saia.

16 aprill, Suur Reede.

Olin kodus päev otsa. Öösel sadas lume. Oli kole lörtsine.

17 aprill, laupäev.

Kütsin sauna. Õhtul oli suur peavalu.

18 aprill, pühapäev.

Õhtupoole käisin Alatskivil ja käisin kirikus.

2 oktoober, neljapäev.

Olin kodus haige.

3 oktoober, reede.

Olin kodus haige. Sadas.

4 oktoober, laupäev.

Olin haige.

5 oktoober, pühapäev.

Olin haige.

6 oktoober, esmaspäev.

Olin haige.

7 oktoober, teisipäev.

Ida viis mind hobusega jaama, sõitsin Jõgevale.

8 oktoober, kolmapäev.

Olin Jõgeval arsti juures. Õhtul sõitsin Tartu.

9 oktoober, neljapäev.

Sõitsin Tartust koju.

10 oktoober, reede.

Käisin Maarjas arsti juures.

11 oktoober, laupäev.

Olin kodus.

20 november, teisipäev. 1956

hommiku käisin Kokora poes, tõin soola ja tõin oma rukkid ka välja. 130 kilu. Alma käis meil. Milde käis Kallastel.

21 november, kolmapäev.

Olin rehel Kari väljal. Kätte andmas olime kolmekesi – mina, Musti Eedi ja Kalka. Lõunast lõpetasime Kari väljalt ära. Õhtupoole olime Tubina väljal.

22 november, neljapäev.

Olin rehel Tubina välja. Kätte andmas olime kolmekesi. Kalka, mina ja Paabu Eedi.

23 november, reede.

Olin väljal. Kolmekesti – mina, Kalka, Musti Eedi. Poolest päevast lõpetasime Tubina väljal ära. Õhtupoole olime Perentsi väljal. Õhtu aeksasti lõpetasime Perentsi väljal ka ära.

24 november, laupäev.

Olin rehel Juhkamil. Olin väljal kolmekesti. Mina, Kutsari Eedi ja Kalka.

25 november, pühapäev.

Olin kodus. Õhtu käisin Pahil.

25 jaanuar, pühapäev. 1954

Rein oli kodus. Mina käisin Väljamõisas sitta vedamas. Milde käis Alatskivil kooli koosolekul. Ilm oli vagane ja selge. Kella poole kahest koju. Milde oli juba kodus. Õhtupoole 6 külma. Selge. Hommiku oli vagane ja selge. 15 külma.

12 oktoober, pühapäev.

Käisin Ehaveres.

13 oktoober, esmaspäev.

Läksin linna arsti juurde.

14 oktoober, teisipäev.

Olin linnas arstil.

15 oktoober, kolmapäev.

Olin linnas arstil.

16 oktoober, neljapäev.

Õhtu tulin linnast koju.

17 oktoober, reede.

Täna oli esimene lumi maas. Olin kodus.

18 oktoober, laupäev.

Olin kodus.

18 oktoober, pühapäev.

Olin kodus.

19 oktoober, esmaspäev.

Olin kolhoosis tööl. Vedasin õlgi kartuli kuhja peale. 2 koormad. Kõvaste hakkas sadama. Õhtupoole olin kodus.

18 august, teisipäev.

Hommiku poole oli märg, ei saanud kedagi teha. Õhtupoole hakati rukkeid niitma. Köitsin 370 vihku.

19 august, kolmapäev.

Köitsin 341 vihku.

20 august, neljapäev.

Köitsin rukkeid 508 vihku.

21 august, reede.

Köitsime rukkeid.

22 august, laupäev.

Köitsin rukkeid. 1073 vihku. Kahe päeva omad kokku.

23 august, pühapäev.

Köitsin rukkeid 458 vihku.

24 august, esmaspäev.

Sadas päev otsa.

25 august, teisipäev.

Köitsin rukkist 650 vihku.

26 august, kolmapäev.

Köitsin lõunast 250 vihku. Õhtupoolne niit jäi laiali.

25 september, neljapäev.

Vedasin redeleid 37 paari.

26 september, reede.

Ei olnud tööl. Õhtu poole vedasin rukkeid välja 246 kilu.

27 september, reede.

Vedasin redeleid 23 paari.

21 august, neljapäev

Hommiku poole panime vihud hakki. 460 vihku. Õhtu poole vedasime ristikut Makari väljalt Reinbergi sarasse. Mina vedasin 6 koorem.

22 august, reede

Vedasime ristikut Makari väljalt Reinbergi sarasse. Mina vedasin 9 koormat.

23 august, laupäev.

Heini minu poole. Vedasime ristikut Makari väljalt Reinbergi sarasse. Mina vedasin 2 koormat. Sellega on ristiku vedu lõpp. Õhtupoole vedasime rukkeid kokku, mina vedasin 8 koorem.

24 pühapäev.

Hommiku tõin Rahiverest raha 44,4. Siis läksin Soovere.

25 esmaspäev.

Alustasime rehepeksu. Mina vedasin väljalt 15 koormat.

26 august, teisipäev.

Rehe peks. Mina vedasin 17 koorem.

27 august, kolmapäev.

Hommiku poole oli rehi. Mina vedasin väljalt 8 koormad. Õhtupoole sadas. Ostsin võid Kukur Leida käest 25 rpl. Tõin soola 6 kilu.

28 august, neljapäev.

Sadune ilm. Käisin Palamusel arsti juures. Ostsin pärmi ja kella. Seal sõitsin autuga Varbevere. Varbeverest ostsin taskuga riiet 2 meet. Tasku riiet pool meet. Vorsti pool kilu, kaerahelbeid kaks pakki, pärmi kaks pakki.

29 august, reede.

Silu tegemine. Mina vedasin 8 koormad. Kõvast sadas.

30 august, laupäev.

Sadune ilm. Mina käisin Varbeveres. Tõin silku 1 kilu ja õli 1 liiter. Kompvekke.

1958

21 september, pühapäev.

Alustasime oma kartuli võtmist. Meerikaid sai 3 vakka, valgeid 2 vakka ja väikseid 1 vakk. Kokku kuus vakka.

22 sept. Esmaspäev.

Olin rehel hommiku poole Väljamõisas.

23 sept, teisipäev.

Vihmane ilm. Hommiku läksin talli juurde, läksin veskile. Jahvatada ei saanud. Lõunast tulin koju.

30 sept, teisipäev.

Milde läks arstile Reinuga ja Lide. Karli viis. Milde jäi öösest Kallastele. Pahi Juuli tuli lõuna aeg meile. Täna sai võetud 8 vakka. 1 väikseid.

1 oktoober, kolmapäev.

Juuli läks Kallastele Mildele järgi. Õhtu ees tulid koju. Rein jäi haigemaiia. Ilus ilm, 13 sooja. Selge ilm.

21 oktoober, teisipäev.

Vedasin põhku kartuli kuhjade peale. 7 koormad. Pajula andis kätte. Õhtu eel panime ühe kuhja õlgedega kinni. Pajulaga kahekeste.

22 oktoober, kolmapäev.

Vedasin põhku kartuli kuhjade peale. 7 koormad. Pajula andis kätte. Ojaste ka vedas. Õhtu eel panime ühe kuhja õlgedega kinni. Pajulaga kahekeste.

23 oktoober, neljapäev.

Vedasin kartuli kuhja õlgi. 8 koormad. Pajula aitas peale teha.

24 oktoober, reede.

Vedasin kartuli kuhja õlgi. 9 koormad. Pajula aitas peale teha.

8 veebruar, laupäev.

Käisin veskil Savastveres. Jahvatasin leiva jahu rukkid ja nisu kokku 145 kilu jahvatus raha läks 19 rpl ja 72 kop. Milde tõi Semenenilt sängi. Mina õhtul Tubinale. Talitasin. 18 külma.

9 veebruar, pühapäev.

Hommiku poole tahtsin minna Pahile aga Luule tuli vastu ütles, et Augustit pole kodus. Õhtul käisime Pahil Mildega. Lasin juukseid lõigata. 12 külma. Õhtul hakkas tuiskama.

10 veebruar, esmaspäev.

Olin kodus, vinge tuul, 13 külma. Tõin kartuleid eest koobast pool vakka.

11 veebruar, teisipäev.

Olime metsas lõikamas Paabu Eediga kahekeste. Tõime kuivatuse juurde. 12-13 külma.

12 veebruar, kolmapäev.

Olime riigi metsast vedamas esimest päeva. 8-4 külma. Tuiskas.

1959

13 märts, reede.

Ristiku heina vedu Särje küünist üheteistkümne hobusega. Mina viisin Piirile. Õhtupoole tõin enda heinamaalt 1 kimp hagu. Selge ilm. Hommikul oli 5 külma. Õhtul 1. Soe. Ele käis õhtul meil, tõi piima.

14 märts, laupäev

Hommiku poole käisin Kallastel. Tõin kalu 4 kilu ja apteegist Taani Kuninga Tilku ja kaks saia, pool kilu võid ja 300 gr juustuvorsti. Õhtupoole käisin Pahil viisin kalu. Rein haige. Selge ilm. Hommiku poole oli 4 külma, õhtul 1 soe.

15 märts, pühapäev.

Hommiku poole läksin mõisa valima. Sealt läksin Pahile, olin päev otsa Pahil. Talituse aegust koju. Hommiku oli 5 külma, õhtupoole nulli peal. Veike tuul.

16 märts, esmaspäev.

Heina vedu Turbasoost. Mina viisin Raudjärvele 1 koorem. Siis viisime 1 kuhi rukki õlgi Rebase talli nelja hobusega. Mina ja Laumets tõime peale lõunat viimased ära Väljamõisa kuhjadest. Selge ilm. Hommiku oli 5 külma. Õhtul nulli peal.

19 märts, neljapäev.

Olin kodus, peale talituse käisin Pahil ja Lauga pool. Sain kirja Linda käest. Õhtu poole olin kodus. Hommikul oli nulli peal, õhtu poole 1-2-3-4-5 sooja. Selge.

20 märts, reede.

Olin kodus, lõikasin puid. Talitused käisid ikka oma viisi. Pahi Juuli käis meil, tõi suhkrud 4 kilu ja 200 gr. Hommiku oli 3 külma, õhtupoole 4 sooja. Vinune.

21 märts, laupäev.

Hommiku tõin omad rukkid välja. 303 kilu. Siis tõin Jaska metsast kaks kaske. Õhtupoole olin kodus. Hommikul 3 külma. Õhtul 4 sooja.

Teen blogi pidamises kuuajase pausi

Senikaua võib imetleda nt Gunnar Rebase fotoalbumit Kokora külaseltsi tegevuse kohta. Väga meeleolukad ajaloolised pildid. Kes veel ei tea seda linki, siis saab järele vaadata.

nt

Hobupäev Kokoral, 11 juuni 2011




Talgud Kokora külakeskuse juures 5 juuni 2011

1925 aasta oktoobrikuu 24 päeval.

Marana küün. Hilisem Silvia.

1925 aasta oktoobrikuu 24 päeval. Joosep Jakobi poeg Teras on kantseleisse ilmunud, 46 a vana, põllumees, elukoht Kokora vallas, Passikaevu talu. Teras andis üles, et ta sulasel on 22 oktoobril 1925 tööõnnetus juhtunud. Sulane Eismel on läinud Gustav Freivaldi Marana tallu appi reht peksma ja käsi on masina trumli vahele jäänud, parema käe sõrmed said vigastada. Pala arsti juures käidi, dr Kruuse. Hetkel asub Tartu ülikooli haavakliinikus. Teras palub edasisi juhtnööre ja samas teatab, et Eismel pole kogu aeg tema sulane olnud, vaid vahel on omavoliliselt mujale läinud tööle.

 

Rehepeksumasina omanik on Johhanes Mardi poeg Päss, 40 a vana, elab Pala vallas, Kooli talus.

 

Edasi tuleb tööõnnetuse kirjeldus, kuidas allalaskja Rebane oli kuhugi ära läinud ja Eismel läks siis ise ja nii juhtus. Kuulis veel, kui karjus, et Pida! Pida! Peetakse Eismeli enda hooletuseks ja süüks. Eismel karjunud seal valust.

 

Rehepeks toimunud hommikul vara, osalt laternavalgel lausa. Masin asus mõisa ruumikas küünis.

 

Vilja lahtiraputaja Hilda Gustavi tütar Hunt, Kokora vallas, Kokora mõisas elukoht, tunnistab, et Eismel olla sel hetkel just kõrvale ka vaadanud silmapilguks. Lisaks olnud Hilda öelnud alguses, et allalaskmise juures tuleb ettevaatlik olla.

 

Kuulati ka üle Voldemar Leena poeg Rebane, 23 aastat vana, imelik, et ta ütleb, et ta elukoht on Kokora vallas, Teelahkme talus. Ütleb, et teenib juba 3 kuud Pässi juures allalaskjana. Et tema pole Eismelil käskind alla minna laskma. Et too ise läks.

 

Hilda Hunt 24 a vana tunnistab, et tema hüüdis, et Pida! Pida! Ja tõmbas vapralt Eismeli käe veel enne välja, kui masin seisma jõuti panna.

 

Freivald on 53 a vana. Freivald tunnistab, et tema pole poissi sinna üles sel hetkel käskind minna ja viimast kõrt hakata trumli toppima.

 

Eismelid elavad Ranna vallas. Eismel on 17 a vana, Saare vallas sündinud. Et tema oli tund aega olnud seal peal, siis masinist Päss saabus lõpuks kohale. Eismel süüdistab Pässu ja Freivaldi. Freivald käskis edasi lasta, lase aga kiiremini, et lase aga kaerad ka mul läbi, ja oli sunnitud edasi töötama. Ja Pässu süüdistab, sest Pässult ta küsis, et tema ju pole mingi ametlik pealelaskja, et nüüd kus ta ise kohal on, et pangu Rebane selle töö peale tagasi või keegi, kes tunneb asja. Aga Päss ei võtnud teda kuuldagi.

 

Eismel palub Freivaldilt ja Pässult kulud välja mõista. Eismelil puuduvad parema käe sõrmed ja kirjutada ei saa.

Kokora sümbol

Kahju, et Kokora mõisaaegne kuivati ei saanud külakeskuse kohaks. Malle annaks selle hea meelega kasutusse. Teeks vaid keegi selle korda. Ilus on see kuivati küll, tervitab alati oma torniga, tulgu rändaja siis Pala või Nõva poolt.

Onu Tomi onnike

Väga lustlik pilt vene aegsest Kokora bussijaamast. Aikki Kalvi albumist.

Passi küla kaart 1912. Pundre tuuleveski asukoht on ka peal

allikas: EAA

Kokora koolidest

Savastvere kool 1863

 

poeg ja tütarlapsi 22, muidu kooliskäijad 44. õpetajaks 35. aastane Jaan Stahlberg, õppis koolmeistriks Kodavere köstri juures, on abielus, ei saa ei palka ega moona. Ei pea samas teisi ameteid kooli kõrvalt. Õpetab üksi ilma abita. Kooli tullakse 7 aastaselt, õpitakse rehkendust, lugemist.

Torila külas 1853.

 

57 poissi ja 52 tüdrukut. Külas on 109 last, kes kooli peavad käima. Õpitakse laulmist, lugemist, rehkendust, kirjutamist. Kooli tullakse 7. aastaselt, käiakse 17. saamiseni. Õpetajaks on 32 aastane poissmees Jürri Reinomägi, õppinud Kodavere köstri juures maa keeles. Ametis 9 aastat, ilma abita. Tuluks on maalapike ja 3 vakka vilja küla poolt. Ka Tedrekülas on tol ajal väike külakool.

Küll see Torila oli ikka kunagi suur küla.

Veel ajatabelit

1944 märts, Kallaste. Akadeemia, nr 5, 2012 (sellele loole eelneb (paar numbrit eespool) veel üks huvitav lugu Savastverest, kuidas Vene langevarjur Välgi metsadesse lendas), jutustab Harry Hint. Allpool oleva loo iva oli selles, et sakslased sõdisid küll Venemaa vastu, aga tegid salaja koostööd enamlastega, ehk siis jutt ja teod ei läinud alati kokku. Seda imestab ka Harry Hint ise ja heidab seda sakslastele ette.

Lugu juhtus mobilisatsiooni päevadel, kui ma Kallaste linnas (endine küla) Peipsi kaldal vastuvõtukomisjonis istusin. Äkki kuulsime väljast kisa ja kära. Läksime vaatama ja nägime, et tänaval oli eestlaste ja venelaste vahel siginenud kakelus. Mõned vene poisid olid püsse paugutanud ja eestlased olid läinud neid ära võtma. Tegelikult võetigi poistel relvad käest. Vahekorrad olid juba varem teravad; venelased olid ju eestlasi ähvardanud, et kui saabuvad ajad, küll meie teile siis näitame, pistame teie majadele ja taludele tuled otsa.

Kaklejate jõugule lähines üks võõras mees, võttis taskust browningu ja vabastas laskeähvardusel vene poisid eestlaste käest. Kes see võõras on? - küsiti igalt poolt. Keegi teadis öelda, et see on enamline bandiit, kes venelaste teadmisel ja toetusel kallastel ringi liigub. Tekkis kihinat ja kahinat. Võõras mees taganes apteegi maja poole ja kadus sinna sisse. Üks lähema ümbruse vallavanem tõi oma reelt heinte alt püstolkuulipilduja ja kutsus ka teisi kaasa võõrale järele minema. Üks noorem mees tungiski sisse. Mind kutsuti mõne aja pärast sinna järele, et olevat tarvis haavatuid siduda. Apteegis leidsin ühe mehe surnult põrandalt, see oli meie mees – eestlane. Võõras oli kägaras telefoni juures maas, tal olid jalad läbi lastud. Hiljem suri haavadesse. Nagu selgus, oli siin võõraga lahingut peetud. Mul ei olnud siin midagi parata. Pealegi oli kohalik velsker haavatut juba sidunud.

Siis saabus üks Saksa ohvitser kohale, salajase välipolitsei liige (Geheime Feldpolizei). Ta algas kohe ähvardustega eestlaste aadressil. Meie ei saanud esialgu midagi aru. Alle spärast selgus, et apteegis asus Saksa salajase feldpolitsei kohalik punkt. Sakslane oli vihane ja lubas meile näidata. Süüdistas kõigepealt mind, et ma ei olevat haavatule tulnud abi andma. Lükkasin selle süüdistuse tagasi ja tähendasin, et velsker oli seda juba teinud. Siis tulid teised süüdistused. Tema korterisse olevat tungitud, olevat tema mehi terroriseeritud jne. /---/

Pärast sai kõik selgeks. Bandiidiks peetud mees, kes ka surma sai, oli Nina külast pärit olev Ivan Sõõbin, venelene, kes enamlaste lõpupäevil tegutses hävituspataljonis. Ta oli end varjanud ja siis Saksa Gehaime Feldpolizei teenistusse võetud. Noored mehed, kellelt eestlased relvad ära võtsid, olid samuti Feldpolizei agendid. /---/

***

29 mai 1947. 18. mail lõhkusid Kallaste linna mittetäieliku Keskkooli 6 kl õpilased Vorunin ja Petsonkin Lenini ja Stalini portreed. Asi teatati julgeolekule.

See huvitav ajalooline fakt pärineb kuskilt raamatust, mille nime ma kahjuks enam ei mäleta.

Priit Kulli tõlge Kokora mõisniku venna mälestustest

Ootaks veel mõisniku venna mälestusi. Äkki midagi 1905. aastale eelnevaid, kuidas siis Kokoral toimetati ja elati.

Kokora viimase mõisniku, Kurt von Radleffi, venna mälestused.

Kirja pandud 1960, kui autor oli 80 aastane.

... Kurt pidi Kokora nii pea kui võimalik üle võtma. Poliitilised sündmused näisid kontsentreeruvat sisevenemaale, kus aga tõesti toimused suured kõikumised. Lätis oli Riia vabrikutööliste tõttu rahutu, aga meil Eestis oli veel kord majas. Isal õnnestus mind saata Riiga, Polütehnikumi, kus ma viibisin ühe aasta. Seal astusin ma ühenduse Baltika liikmeks, kus juba mitmed mu varasemad koolivennad Tallinnast elu nautisid.

Aga olukord pidi siiski muutuma. Ka Lätis algas mõisate põletamine ja vabrikutöölised streikisid, läksid maapiirkondadesse ja ässitasid inimesi ülesse. Nii moodustusid jõugud, mis ringi hulkusid ja lugematuid varasid hävitasid. Moodustusid saksa enesekaitse salgad. Mina ühinesin teisel semestril, sügisel, samuti ühe taolise grupiga ja me läksime ca 10 mehega läbi lõuna Liivimaa. Meie baasiks oli ….. aga me ratsutasime ühest mõisast teise ja uskusime, et me nii mõnegi hävitustöö ära hoidsime. Vaatamata sellele hävisid sellel talvel ja kevadel tules ca 86 Liivimaa ja Eestimaa mõisat ja mõõtmatud kultuuri-, kunsti- ja teadusväärtused läksid kaduma. Meil, põhja Liivimaal, Eesti osas, juhtus võrdlemisi vähe, kuid küllalt, et tulevikule mõeldes hulluks minna. Üks Tallinna vabrikutööliste röövimise- ja laamendamise jõuk liikus lõuna poole kuni Oberpalencheni välja ja selle teel jäid järele ainult varemed. Mul oli üks koolivend ….. von Mühlen, tema astus koos oma sõpradega röövlitele vastu ja peletas nad Liivimaalt minema. Hea ja õiglase kohtlemise korral olid eestlased maal truud ja ei läinud taoliste ettevõtmistega kaasa. Nii tulid inimesed minu isa juurde ja ütlesid: "Härra, magage Teie rahulikult, küll meie valvame"! Ikkagi tore tõend heast suhtumisest. Ka mina tulin Lätist koju, sest ei olnud mitte teada, mis juhtuda võib, eriti kus Kokora asub kaugel Peipsi ääres ja ilma isandata. Lõuna pool piirnes suur Alatskivi mõis, kus samuti omanik kohapeal ei elanud. Läänest piirnes maa samuti suure Manteufelile kuuluva Kalkhofi maavaldusega koos oma majade ja metsadega. Ainult põhjapiiril asus von Styksile kuulunud Pala mõis. Nii viibisin ma suurema osa sellest ajast Kokoral, püss seljas. Õhtud ja ööd patrullisin ma hoovis koos ühe truu ametnikuga. Ainult tükk metsa põles maha koos heinaküüniga, mis ilmselt oli põlema pistetud, kuid muidu ei juhtunud midagi. Siiski oli Kokoral tööliste hulga mõnigi rahutu element. Mõisasse kuulus lihtsalt alati üks härra, siis oli Eestis enamasti rahulik. Lätis oli olukord halvem, seal võeti naisi ja lapsi pantvangi, toimus tapmisi ja kogu majanduselu jäi seisma.

Nüüd tuli ka Kurt Kokorale ja temast sai seal hea ja lahke isand kuni pealeilmasõja ajani välja, kus talle kiriku maadest 300 kuni 400 aakri suurune tükk metsa-, pargi-, põllu- ja karjamaad juurde lõigati. Seal tahtis ta majapidamist laiendada, et vana Kokorat edasi pidada, Kokorat, mis juba üle saja aasta emapoolse perekonna valduses oli olnud ja mis oli kõigile, kes seal olid viibinud nii palju ilusaid mälestusi kaasa andnud. Siis tabas teda saatus, mis temale selle elu kitsad raamid olid määranud ja tema, kes ta oli alati nii rõõmus, huumoririkas ja oma sõprade poolt armastatud, sai vankrisõidul oma Krasnogori külast Kokorale õnnetult surma.

Riigi sisemuses oli olukord väga teravaks muutunud ja nii mõneski piirkonnas seiskus kogu elu, sest vabrikutöölised suundusid üha enam maapiirkondadesse. Vene valitsusel oli seega palju tegemist, mistõttu rahutused Baltikumis neile nii tähtsad ei olnud ja nad lasid kuude kaupa kõigel sündida ilma, et nad oleksid sekkunud. Mõnedele natsionalistidest Läti ametnikele võis see, peamiselt Läti revolutsioon, koguni õige tunduda, sest natsionalistlikud lätlased kasutasid võimalust kirjeldada olukorda kui saksa "rõhumise" tulemust ja nii olid mõlemad rahvad ühel meelel sakslaste hävitamisel. Aegamööda märkas ka Vene riiklus, et kui ...

Kokora mõisa teinepool

saeti teatavasti maha ja viidi Kolkja. Siin viide ja foto.

http://pk.rmk.ee/parandkultuur/NH/NH176.jpg




Krundi ostis omanik 1927. a. Vanaisa oli Liivi kubermangu ajal, enne I Maailmasõda,  töötanud ehitusel. Selle maja kõik materjalid pärinevad mõisast kuskilt Kokara kandist. Sakslane mängis maha varanduse. Ostis pankrotivarana välja.

mahamängimine ma usun on muidugi legend.

II Maailmasõja ajali oli hoones Saksa ohvitseride söökla. Tegutses lavka (pood) kuni 1944. aastani. Maja omanikule kuulus ka sadam.

Kokora valla postiteenistusest Pätsu ajal

Lauga Richardi postitalu. 1928. 12 kirja, 10 lehte päevas. Teeninduspiirkond ½ Kokorast. Elanike arv, keda teenindatakse 130. Vedajaks on möödakäiv Pala postiagentuuri postivedaja. Posti vahetatakse Kallaste ja Kokoraga.

 

Kokora postiagentuur, asub erakaupluses (side avati 19 mai 1928). Alguses (1925. aasta) plaanitakse teha kirjatalu Kokora piimaühisusse, kuna meierei on igapäevaseks rahva kogunemise kohaks, tuuakse ju sinna piima, aga see mõte paistab et jäi katki.

 

Pidajaks Johannes Karro. Kokoral 15 kirja, 30 lehte päevas. Teenindatakse: Kokora, Savastvere, Väljamõisa, Tõruvere, Viljuse, Kuningvere. Üle 1000 elaniku. Kokoral 191 elanikku, Väljamõisas 77; 1926 a.)

 

1926 on kirjas, et postivedajaks on Paul Kallaste. Kuus korda näldalas. Viis krooni kuus on tasu.

 

1929. aastast juba 14 krooni.

 

1930. aasta käib arutelu rahaoperatsioonide sisseviimiseks Kokora postiagentuuri. Pakutakse, et postagentuur võiks kolida üle ringkonnavalitseja kantseleisse, aga kantselei ei ole nõus võtma garantiid/vastustust rahaoperatsioonide eest. Postivalitsus tahab sellepeale agentuuri sulgeda, aga Kokora vallavalitsus palub agentuuri edasi säilitada. Vald pakub karantiid 400 krooni ulatuses.

 

Nii avataksegi rahaoperatsioonide võimalus Karu erakaupluses. Kallaste postkontori ülema ärakirjaga avataksegi Kokoral rahakaartide saatmise võimalus 3 märtsil 1931. Üksiku saadetise ülemääraks saab 100 krooni. Muidugi asi on natuke keerulisem. Aga see on lihtsustatud variant. 1925 aasta ei taha nt Pala postivedaja vedada läbi Kokora mõisa posti, kuna 300 marga eest kuus on seda vähe. Postivedaja sõidab vallamaja juurest Viljusele, saab 12 km lühema tee mööda külateid.

 

Tedrekülas ja Pärsikivis veavad talumehed ise oma posti Kallastelt ära. Kallastel asub postiülem ja Kallaste posti-telegraafi kontor. Postiülemaks on pikka aega Eduard Piiri.

Torilas on postipunkt vallamajas. Vallasekretär Edgar Limberg. 15 kirja, 20 lehte. Pala postivedaja. Posti vahetatakse Kokora, Väljsamõisa, Kallaste ptk. Tedrekülaga ka. 200 elanikku. Passi, Pungaaluse, Mets Torila ja Torila küla elanikud viivad ise oma kirjad vallamajast ära.

1927 aasta sõlmitakse nt leping Kallaste postiülema Piiri ja Kokora vallakodaniku Jakob Turgiga, kes kohustub 6 korda nädalas vedama nii rasket kui kerget posti Kokora mõisani. Tasuks on 95 marka reisu pealt. Leping sõlmitakse 1927. aasta oktoobrist kuni maikuuni 1928. tartust veetakse posti nt ka autobusside abil. Kõik maksab. Päris kallis lõbu see postivedu. Nt 1931/32 võtab bussivedaja kuus 27 krooni ja 50 senti palka. Vahel muidugi omnibussid ei sõida, või sillad on paranduses. Ja siis on alati jama.

Kokora mõis peale 1920 aasta maareformi

Ehk need nimetused annavad aimu mõisa suurusest ja seal tehtavatest töödest. ERA

Härraste maja puu 140x48x19 (pikkus, laius, kõrgus) jalgades))

ait kivi (väikeste hoonete mõõtmeid ei ole viitsind üles kirjutada)

kanatall kivi

sõidutall puu

vankriküün kivi

-:- sega

töötall

vasikalaut

loomalaudad

põhuküün kõik kivi

kaalumaja puu

sepikoda kivi 42x22x8

valitseja maja puit 120x98x11

ait puu

sealaut puu

juustuvabrik kivi 46x20x11

sealaut kivi

puusepa tuba kivi eraldi maja 43x25x8

kartohvli kellar kivi 2 tk

tööliste maja puu 5 tk samamõõdulised enamasti 95x30x9 ½

moona laut puit

saun puit

mõisa metsavahi maja sega

viina vabrik kivi 58x47x25

piirituse kellar

masinisti korter kivi

saeveski puit

peksurehi sega kõige suurem 244x147x10 ½

lokomotiiv

rehepeksumasin

haganaküün puu

Palla küün puu

Allatskivi küün puu küünid jäävad enamasti 100 kuni 162 pikkuse vahele)

kolm sooküüni puit

Turba küün

Takulaane küün

Nõva küün puit

Väljamõisa karjamõis

elumaja 72x60x10 sega (pikkus, laius, kõrgus) jalgades))

peksurehi 204x56x 12 ½ puit

karjalaut 168x72x11 kivi

haganaküün 36x24x9 ½ puit

lisaks kandikohad Satik, Käärdi, Jõgi. Mustjärv, Koido 1 ja 2, metsavahikoht Meire?. Koppa, Lastiku, Waldmanni, Nõmme. Metskomina, Konradi, Väljaotsa, Karja ja Praga.

Pole küll Kokora kandi pilt, Palalt hoopis. Aga ilus ja huvitav pilt leitud netist. Pulliga Pala meiereis piima viimas. Viide.

Lahe oleks Kokora meiereist ka selliseid pilte leida.

KALLASTE BLOGI, sisaldab sadu ja sadu vanu pilte

Võrratu Kallaste ajalooblogi. Aitäh Anule, kes selle lingi saatis. Kes veel midagi huvitavat Kokora kohta leiab, andke teada. 

http://aslend62.livejournal.com/8296.html



Sealt leiab iga viite alt midagi põnevat. Eriti palju on vanu pilte. Seda võib lausa tundide viisi uurida. Kokora mõisnikust on ka juttu. Kallaste kuulus mõisaajal Kokora mõisa alla. pool küla kuulus siiski Alatskivi mõisale. Huvitav blogi, kust saab teada ka Kallastel elanud kuulsatest inimestest. Ja nad ei ole vaid Tubin ja Aleksis Rannit ----- neid on veel. Ilus. 

Aga Kallaste blogi on jah: meistriklass! POLE LIHTSALT SÕNU! võrratu maailm!