Veel ajatabelit

1944 märts, Kallaste. Akadeemia, nr 5, 2012 (sellele loole eelneb (paar numbrit eespool) veel üks huvitav lugu Savastverest, kuidas Vene langevarjur Välgi metsadesse lendas), jutustab Harry Hint. Allpool oleva loo iva oli selles, et sakslased sõdisid küll Venemaa vastu, aga tegid salaja koostööd enamlastega, ehk siis jutt ja teod ei läinud alati kokku. Seda imestab ka Harry Hint ise ja heidab seda sakslastele ette.

Lugu juhtus mobilisatsiooni päevadel, kui ma Kallaste linnas (endine küla) Peipsi kaldal vastuvõtukomisjonis istusin. Äkki kuulsime väljast kisa ja kära. Läksime vaatama ja nägime, et tänaval oli eestlaste ja venelaste vahel siginenud kakelus. Mõned vene poisid olid püsse paugutanud ja eestlased olid läinud neid ära võtma. Tegelikult võetigi poistel relvad käest. Vahekorrad olid juba varem teravad; venelased olid ju eestlasi ähvardanud, et kui saabuvad ajad, küll meie teile siis näitame, pistame teie majadele ja taludele tuled otsa.

Kaklejate jõugule lähines üks võõras mees, võttis taskust browningu ja vabastas laskeähvardusel vene poisid eestlaste käest. Kes see võõras on? - küsiti igalt poolt. Keegi teadis öelda, et see on enamline bandiit, kes venelaste teadmisel ja toetusel kallastel ringi liigub. Tekkis kihinat ja kahinat. Võõras mees taganes apteegi maja poole ja kadus sinna sisse. Üks lähema ümbruse vallavanem tõi oma reelt heinte alt püstolkuulipilduja ja kutsus ka teisi kaasa võõrale järele minema. Üks noorem mees tungiski sisse. Mind kutsuti mõne aja pärast sinna järele, et olevat tarvis haavatuid siduda. Apteegis leidsin ühe mehe surnult põrandalt, see oli meie mees – eestlane. Võõras oli kägaras telefoni juures maas, tal olid jalad läbi lastud. Hiljem suri haavadesse. Nagu selgus, oli siin võõraga lahingut peetud. Mul ei olnud siin midagi parata. Pealegi oli kohalik velsker haavatut juba sidunud.

Siis saabus üks Saksa ohvitser kohale, salajase välipolitsei liige (Geheime Feldpolizei). Ta algas kohe ähvardustega eestlaste aadressil. Meie ei saanud esialgu midagi aru. Alle spärast selgus, et apteegis asus Saksa salajase feldpolitsei kohalik punkt. Sakslane oli vihane ja lubas meile näidata. Süüdistas kõigepealt mind, et ma ei olevat haavatule tulnud abi andma. Lükkasin selle süüdistuse tagasi ja tähendasin, et velsker oli seda juba teinud. Siis tulid teised süüdistused. Tema korterisse olevat tungitud, olevat tema mehi terroriseeritud jne. /---/

Pärast sai kõik selgeks. Bandiidiks peetud mees, kes ka surma sai, oli Nina külast pärit olev Ivan Sõõbin, venelene, kes enamlaste lõpupäevil tegutses hävituspataljonis. Ta oli end varjanud ja siis Saksa Gehaime Feldpolizei teenistusse võetud. Noored mehed, kellelt eestlased relvad ära võtsid, olid samuti Feldpolizei agendid. /---/

***

29 mai 1947. 18. mail lõhkusid Kallaste linna mittetäieliku Keskkooli 6 kl õpilased Vorunin ja Petsonkin Lenini ja Stalini portreed. Asi teatati julgeolekule.

See huvitav ajalooline fakt pärineb kuskilt raamatust, mille nime ma kahjuks enam ei mäleta.