Rehetoas oli üks tuba. Seal elati ja valmistati toitu. Rehetoa tuba nimetati köögiks. Toas oli üks laud, mis oli valmistatud puust. Talveõhtutel naised kudusid rehetoas ja mehed tegid pastlaid. Aeti koos juttu ja räägiti muinasjutte. Suvel magati aidas ja talvel rehetoas. Majades oli ka vene ahjusid. Ka nende peal magati.
Peale elumaja oli veel ait ja laut. Õu oli tavaliselt suur. Pumbaga kaevud olid olemas. Sauna köeti iga laupäev. Sauna kasutati ka arstimiseks, kupulaskmiseks ja sünnitamiseks. Mehed ja naised käisid koos saunas. Külalisi ei viidud sauna.
Kui käimlaid taludes ei olnud, siis lasti ümber maja. Igal talul ei olnud piirdetarasid. Taluaedades kasvatati ka lilli, enamjaolt jorjeneid. Köögiviljaaias kasvatati enamjaolt kapsaid.
Suvel söödi kell 8 keskhommikul, lõunaajal kell 2 ja õhtul söödi siis kui töölt koju tuldi. Sügisel söödi kell 6 hommikul, lõunal kell 11 ja õhtul jälle kell 6. hommikul söödi peamiselt leiba, liha ja silku. Söögiks kasutati veel hernesuppi ja kapsasuppi. Söödi ka putrusid: kapsa ja tanguputru.
Leiba ei küpsetatud korraga väga palju kuna seda jätkus tavaliselt nädalaks ajaks. Siis tehti jälle uus. Leiba oli taludes ikka. Seda jätkus enamjaolt lõikusest lõikuseni. Odrajahust tehti karaskit ja kisalt. Moskva jahust tehti paremat leiba. Iga talu kasvatas ka kapsaid, herneid ja tatra. Seda söödi talvel. Sööki hoiti nii talvel kui suvel sahvris. Rõõska koort anti perele üks toop, lõssi aga kaks toopi. Piim pandi suurtesse kaussidesse, võeti koor pealt ära ja hakati kulbiga kloppima. Nii valmistati võid vanasti. Pere võid ei saanud, sest polnud piima, millest võid teha. Lüpsma tulnud lehmapiim anti kohe vasikale.
Liha praeti ja pandi supi sisse. Looma ja seaverest tehti vorsti ja käkke. Taludel jätkus küll liha ka suitsutamiseks. Soolaselt söödi silku ja heeringat. Seda osteti tünnide viisi. Pühadeks, pulmadeks ja matusteks tehti sülti, õlut, vorsti. Keedeti kapsaid ja liha. Pulmadeks ja matusteks võeti kaasa leiba ja liha. Kui katsele mindi siis osteti ühekopikalisi saiu ja võeti õlut kaasa. Nii käidi vanasti katsel. Õlut valmistati linnastest. Puskarit hakati ajama alles 40 aastat tagasi. Korraga tehti 7,8 liitrit.
Vanasti kasutati savikausse, kopsiuid, puukibusid, vaagnaid, lähkreid ja puulusikaid. Nad olid mustrilised.
Pere sõi ühest kausist. Peremees ja perenaine sõid eraldi lauas. Teomees või tüdruk mõisatööl käies sõi leiba ja silku. Koolipoistele kihelkonnakooli pandi kaasa liha, leiba ja silku. Imikutele anti toiduks rinda. Enamjaolt 1 kuni 2 aastat. Suhkrut kasutati tee ja kohvi joomiseks. Meestel olid peas suvel riidest mütsid ja jalas linasest kirjud püksid. Pesud olid ka linasest riidest. Meestel kampsuneid ei olnud. Kuued olid neid põlvist saadik.
Naistel oli suvel peas väiksed rätikud. Kampsuneid ei olnudki siis. Jakid olid nii pikad nagu kuuedki. Särgid olid linasest riidest. Igas talus kooti linast riiet särgi jaoks neli kuni viis seina. Kangad pleegitati kevadel.
Rätsepad käisid talus-tallu riideid õmblemas. Talvel käidi lubjaviltidega. Kasutati ka jalanartse. Pastlanahku osteti poest. Pastlad tegi enamjaolt peremees. Niinest viiske kasutati suvel heinamaal. Nahaparkijaid külas ei olnud. Pargitud nahku osteti poest. Kallastel oli nahaparkal.
Rikkad kandsid peas tulupeid ja tanusid. Naised kandsid kõrvarõngaid ja sõlgu. Umbes nelikümmend ja viiskümmend aastat tagasi hakkasid mehed ja naised esmakordselt juukseid lõikama. Kõik mehed ei kandud pikki habemeid.
No comments:
Post a Comment