Karl Puusepa ja Suits Augusti mälestused 1905. aastast Kokora kandis

Karl Puusepp kirjutab 1905. aastast oma mälestustes, mis on leitavad Erich Uibu fondist Ajalooarhiivis:

1905 aasta oli rahva ülestõus mõisnike vastu. Kokora mõisas oli asja-olu nii: mõisatöölised loobusid tööst ja panid heinad koos küüntega põlema. Kogu Venemaalt tuli sõjavägi, mis oli kutsutud Baltimaadesse. Tuli ka osa sõjaväest Kokora mõisa. Siis oli mõisaomanik kohal ja kutsus mõisatöölised oma juurde. Ütles siis nendele, et tegite majapidamisele suure kahju. Heinad on põletatud ja loomad jäävad nälga. Mõisaomanik ütles siis veel, et mina annan teile andeks ja ma ei lase teid karistada. Seda ütles ta terve rahvaväe ja sõjaväe juuresolekul. Siis ta lausus, et laske majapidamine korda seada. Tulge korralikult tööle, aidake heinu osta, muidu loomad lõpevad ära. Rahvas tuli tööle ja läksid Venemaale heinu tooma, nende heintega sai kari üle peetud.

Nii toimis Kokora mõisaomanik Rathlef. Kuid teistes mõisates nagu Alatskivil, Saare vallas ja teistes mõisates lasti sõduritel töölisi nuhelda. Nad said 20 või 50 vitsahoopi nagu oli ettenähtud.

Inimeste seas levinud jutt, et mustsada tuleb. Mustsada tähendas ülestõusu. Kõik ümbruskonna talurahvas läinud alla koolimaja juurde kokku. Seal hakatud valima saadikuid, kes hakkavad vallaasju, viinapoode, metsi üle võtma. Alguses valiti saadikuid talumeeste hulgast, siis ka käsitöölisi. Metsade ülevõtja-saadikuks määrati Viljuse Juhan Kallastelt. Taheti valmistuda ka mustsaja (sõjaväe) tulekuks ja jagada selleks püssid välja. See toiming jäi siiski ära. Karistussalkade sissetulekul hakatakse arreteerima töörahva saadikuid ja nad vangistatakse kuueks kuuks.

Talumehed tõstsid sügisel uuesti mässu. Alatskivil lastakse novembris mõisniku poegade/Vara krahvi poolt valitsemaja ees maha Musti Joosep. Kokora valla mässajad pannud ka seekord Kokora mõisniku metsi, 2 heinaküüni ja ühe viljarõugu põlema. Mõisniku pojad olid läinud Kallastele, lasknud seal ühe sõduririietes mehe maha. Tulnud aga välja, et see nende sorti mees olnud. Pannud ta siis ree peale ja ära viinud. Rüüstamisi ja põletamisi Kallastel ei toimunud. Küll aga käinud Kallaste mehed mööda tänavaid ja kandnud punaseid lippe. Apteegi seina pealt kisti maha riigi vapp ja lauldi sellist laulu:

Maha verega võidetud troonid

nende kandjad nüüd kadugu teelt

ainult kurnaks meid kullatud kroonid

nende kandjad nüüd kadugu teelt

Ärka üles sa rõhutud rahvas

Ärka üles nüüd tööliste parv

Ärka üles ja ole nüüd vahva

kui kutsub meid võitlusse salk.

(Suits August, 84 a, Kallastel, Erich Uibu fondist)

Väljamõisa elaniku Õunapuu Liisu 1970ndatel kirja pandud mälestused elu-olust 100 aastat tagasi. Kirja pannud õpilane Aasmäe Malle (Erich Uibu fondist).

Rehetoas oli üks tuba. Seal elati ja valmistati toitu. Rehetoa tuba nimetati köögiks. Toas oli üks laud, mis oli valmistatud puust. Talveõhtutel naised kudusid rehetoas ja mehed tegid pastlaid. Aeti koos juttu ja räägiti muinasjutte. Suvel magati aidas ja talvel rehetoas. Majades oli ka vene ahjusid. Ka nende peal magati.

Peale elumaja oli veel ait ja laut. Õu oli tavaliselt suur. Pumbaga kaevud olid olemas. Sauna köeti iga laupäev. Sauna kasutati ka arstimiseks, kupulaskmiseks ja sünnitamiseks. Mehed ja naised käisid koos saunas. Külalisi ei viidud sauna.

Kui käimlaid taludes ei olnud, siis lasti ümber maja. Igal talul ei olnud piirdetarasid. Taluaedades kasvatati ka lilli, enamjaolt jorjeneid. Köögiviljaaias kasvatati enamjaolt kapsaid.

Suvel söödi kell 8 keskhommikul, lõunaajal kell 2 ja õhtul söödi siis kui töölt koju tuldi. Sügisel söödi kell 6 hommikul, lõunal kell 11 ja õhtul jälle kell 6. hommikul söödi peamiselt leiba, liha ja silku. Söögiks kasutati veel hernesuppi ja kapsasuppi. Söödi ka putrusid: kapsa ja tanguputru.

Leiba ei küpsetatud korraga väga palju kuna seda jätkus tavaliselt nädalaks ajaks. Siis tehti jälle uus. Leiba oli taludes ikka. Seda jätkus enamjaolt lõikusest lõikuseni. Odrajahust tehti karaskit ja kisalt. Moskva jahust tehti paremat leiba. Iga talu kasvatas ka kapsaid, herneid ja tatra. Seda söödi talvel. Sööki hoiti nii talvel kui suvel sahvris. Rõõska koort anti perele üks toop, lõssi aga kaks toopi. Piim pandi suurtesse kaussidesse, võeti koor pealt ära ja hakati kulbiga kloppima. Nii valmistati võid vanasti. Pere võid ei saanud, sest polnud piima, millest võid teha. Lüpsma tulnud lehmapiim anti kohe vasikale.

Liha praeti ja pandi supi sisse. Looma ja seaverest tehti vorsti ja käkke. Taludel jätkus küll liha ka suitsutamiseks. Soolaselt söödi silku ja heeringat. Seda osteti tünnide viisi. Pühadeks, pulmadeks ja matusteks tehti sülti, õlut, vorsti. Keedeti kapsaid ja liha. Pulmadeks ja matusteks võeti kaasa leiba ja liha. Kui katsele mindi siis osteti ühekopikalisi saiu ja võeti õlut kaasa. Nii käidi vanasti katsel. Õlut valmistati linnastest. Puskarit hakati ajama alles 40 aastat tagasi. Korraga tehti 7,8 liitrit.

Vanasti kasutati savikausse, kopsiuid, puukibusid, vaagnaid, lähkreid ja puulusikaid. Nad olid mustrilised.

Pere sõi ühest kausist. Peremees ja perenaine sõid eraldi lauas. Teomees või tüdruk mõisatööl käies sõi leiba ja silku. Koolipoistele kihelkonnakooli pandi kaasa liha, leiba ja silku. Imikutele anti toiduks rinda. Enamjaolt 1 kuni 2 aastat. Suhkrut kasutati tee ja kohvi joomiseks. Meestel olid peas suvel riidest mütsid ja jalas linasest kirjud püksid. Pesud olid ka linasest riidest. Meestel kampsuneid ei olnud. Kuued olid neid põlvist saadik.

Naistel oli suvel peas väiksed rätikud. Kampsuneid ei olnudki siis. Jakid olid nii pikad nagu kuuedki. Särgid olid linasest riidest. Igas talus kooti linast riiet särgi jaoks neli kuni viis seina. Kangad pleegitati kevadel.

Rätsepad käisid talus-tallu riideid õmblemas. Talvel käidi lubjaviltidega. Kasutati ka jalanartse. Pastlanahku osteti poest. Pastlad tegi enamjaolt peremees. Niinest viiske kasutati suvel heinamaal. Nahaparkijaid külas ei olnud. Pargitud nahku osteti poest. Kallastel oli nahaparkal.

Rikkad kandsid peas tulupeid ja tanusid. Naised kandsid kõrvarõngaid ja sõlgu. Umbes nelikümmend ja viiskümmend aastat tagasi hakkasid mehed ja naised esmakordselt juukseid lõikama. Kõik mehed ei kandud pikki habemeid.

Mõned folkloorilood rahvaluule arhiivist. Kahjuks olen unustanud nimed mahakirjutada. 2009.

Mu lemmik on üks naljand Savastverest: 

Keegi kord hõigand, et Aee, Juuli. Aja pull koju. Kohvile on koort vaja! 

Kureniidu metsa taga on heinamaa. Kord läinud keegi mees sealt mööda ja näinud heinamaal valgeis riides naisi tantsimas. Mees läinud ligemale aga siis kadunud naised ära ja järgi jäänud üks hall auk. Joh. Roomet. 

Vaaraod karjuvad vees. Üks võtnud lodja servast ja küsinud, millal tuleb viimnepäev. Laevaülem öeld Homme! Ei tohi öelda, ei tea, muidu tuleb õnnetus ja nad tõmbavad laeva vee alla. Näkid on pool kala, pool inimene, teinud sellist häält varau, varau! Näkid on vaaraoaegsed inimesed. Sohvi Sepp Torilast. 

Kodavere pastor Voss näinud kord, kuidas kabelis mänginud mõisnikud kaarte. Läinud vaatama, et paganad peksnud Pala mõisniku. Ainult Piibli abiga suutis Voss ennast ja parunit sealt päästa. 

Varbemetsa kaevust veetoojatel juhtus õnnetus. Vaimud ei sallinud veevõtmist. Kord üks kuri mees jäänud seal vankri alla ja leitud surnuna.

Savastveres olla Viinaorg. Kunagi teinud seal lepavõsus eestlased viina. Saadud aga jälile ja antud trahvi. Hiljem jooksnud seal oja välja. 

Mõrtsukamägi. Vanasti mängitud seal lõkketule ääres kaarte ja tekkinud tüli, mindud riidu ja üks seal ära tapetud. 

Mustjärve nimi tulnud sellest, et seal kord musta oina villa pestud. 

Voss olnud kord Kodavere külas ristsetel. Kutsar aga jäänud nii purju. Õpetaja ronis kaleskasse kutsari asemele, pannud kutsari kuuesiilu oma istumise alla, et kutsar maha ei kuku. 

Soo sees Kokora Pala mõisa vahel on Rootsi aegne sõjatee. 

Must kuningas elanud Kuningveres. Langenud aga ordurüütlite käe läbi Kuningvere ja Mustjärve vahel. Ta olnud Äkemäe Reinupoeg Reinu suguvõsast. Ta rist on siiani Alatskivi kiriku juures. Ta olnud nii rikas, et kui ta õhtul oma raudväravad kinni pannud, siis kostnud krigin 7 versta kaugusele. 

Kallaste-Kodavere tee vahel näinud kord üks talumees musta koera enda eel jooksmas, koer astund ühe talu aknast sisse, sealt varsti keegi ära surnud. 

Sudemäel oli võsa, seal elanud hunte. Libahunte ka. 

Tagajärve mäelt on leitud sakslaste raudkiiver. Enne maailmasõda leitud sealt ka rahasid, ühel oli peal saksa raudrüütel. 1561 või 1565. Ed. Villik. 

Sudemäel kuivatanud kurat raha. Keegi ei julenud öösiti sinna minna. Lapsed kord näinud seal kuradit, olnud moondunud näoga. 

Viljuse metsas on üks rist, keegi surnud sinna ära. Vahel nähakse seal kirikuõpetajat vastu tulemas. Risti juures kaob õpetaja alati ära. Usutakse, et sinna kohta, kuhu surnu leitakse, peab risti viima.

Viljuse metsas laps kisendab – ema, ema! Läksid kord ühed vaatama, kedagi polnud. Kolm korda juhtunud see lugu. Metsa olevat kord keegi vanatüdruk oma lapse ära tapnud. Iga 7 aasta tagant laps kisavat seal metsas. Haldjad nähakse tavaliselt seal, kus midagi kurja on juhtunud. 

Kord käinud Kodaveres keegi mustas riietes naine Kauri Leeni kannul. Mine mööda, kui oled õige inimene!, öelnud Leeni. Sel hetkel olla kummitus ära kadunud. 

Kord kadunud üks tüdruk Savastverest ära. Jooksnud mööda jääd järvede taha metsa. Teisel päeval tulnud tagasi, öeld, et üks hall käsi vedanud teda. 

Kord maetud kedagi rikast leske Kodavere surnuaeda. Sõidetud kabeliaia poole, kui üks oks maast hakanud vankriratta külge ja muudkui kolksus seal. Viimaks ajanud oks vankri koos surnuga ümber. Lõpuks alles hädavaevu saadi lesk maamulda maetud. Usuti, et see oli mingi vaim, kes vanast naisest veel kinni tahtis võtta. 

Savastvere kääbastest on leitud ka üks püss. Auad on seest sisse langenud, karjapoistele antud käsk, et nad audu puutu ei tohi. 

Kodavere kiriku alla on maetud kulda. Üks rikas tartlane peitnud selle Tedreküla poolsesse müüri alla. Jaaniõhtul peab kolm korda koputama raudkangiga müüri pihta, siis tulevad rahakastid välja. 

Kokora vanaparunid surnudkambris olla varandus maetud. Poisid käinud seal isegi sees, leidnud vaid luid. 

Kodavere surnuaia taha on maetud viis venetäit rootsi hõbedat. Isegi rootslased on seda vabariigi ajal otsimas käinud. (Kodavere rannas kord Põhjasõja ajal kullalaev põhja läinud).

Kodavere kell olevat pärit Rootsimaalt. Tehtud vasest ja peale loetud kõik tuule, maa, taeva ja meresõnad. 

Kuningvere lähedal Rootsi tee, Põhjasõja aegne sõjatee, mis läinud kuni Tartuni välja. 

Katkusurnuid maeti taluaedadesse. Katk tulnud Venemaalt, viisud jalas. Teade Moku külast. 

Kokora mõisa soo peal peab olema raha. 

Tagajärve mäe peal on umbluu. Ajab verist vahtu välja. Lõpuks matnud kirikuõpetaja luu ära. Sellest ajast ei kisenda enam. 

Kord teinud Kodaveres poisid julgusproovi. Üks pidi öösel magama kirikualtari peal. Teised tahtnud teda aga öösel hirmutama minna. Kirikualtaril maganud poiss kuulnud kolinat, võtnud püssi, mis ta kaasa oli võtnud ja lasknud hirmutaja kolli pähe maha.  

Veaparandus

Vallalehe Kokora piltide esimese pildi loos on väike aps tulnud sisse. Voldemar Reinmann poleks tõesti saanud 10 aastasena vabadussõjas käia. Aastaarvu otsisin geni.com- ist. Tõsi aga on, et see pilt seal rippus ja ripub. 

http://www.geni.com/people/Voldemar-Reinmann-Reima/6000000007417335627

Kuskil kohtasin veel mingeid aastaarve, aga millegipärast oskasin just eksliku välja valida. 

Igatahes vabandused. Tegijal juhtub. Kes ei tee, sellel ei juhtu midagi.