Alviine Puusepp

 

Savastvere ja Torila kooli plaanid. Riigiarhiivist.

Väljamõisa Armilde Põldma fotokogust

 Laastulõikus Kingu talus.

 Vahi Valdur ja Elmar Adov

 Kingu talu noored, 1960ndad

Kaunis Kodavere surnuaed

 Milde laut ja siinpool otsas pidi Kallastelt toodud tindikuivatusmaja olema.  Isa oli ära ostnud ja Kingule toonud

Milde ema Elfriide. Õunapuud olid neil alati Kingu talus kõverad olnud.

Kokora kolhoosirahvas eksukrsioonil, autojuht Naritsa Henri

Autokastis Markuse Arno, vägev pillimees. Markuse Urmo kogust

Kui Kokoral veel pulmi peeti...

Päris uhked pulmad Roometi õues. Aeg on lihtne, aga rahval on lõbus kõigele vaatamata. Heinamaa vaade on Kuningvere poole.

Aim Kivisaare albumist

Kui poisid teevad pilti... Näide Väljamõisast

Alljärgnevad pildid on Väljamõisa elaniku Linda Aasmäe fotoalbumist ja on elavaks näiteks mis juhtub, kui lastele fotokas kätte anda. Tulemuseks on vahvad pildid vene ajal kasvanud poiste tegemistest. Peategelasteks on nt Väino ja Olev Aasmäe... ja teised külapoisid. Ma kõiki ei teagi, ei tea ka fotutajat.

 Kuningvere järvel paadiga ja kalal

 Jõumees Jaan Kutsari talust

 Mu lemmik pilt, eriti need maastikud, tolleaegsed põllud...

Lapsed Kokora kolhoosi põllul

Aasmäe talus

Mõned vanad fotod Alatskivi keskkoolist

 Armilde Põldma albumist.

Alatskivi bussijaam

Mart Benderi albumist

Kokora viinavabrik

Barbara Happichi kogust

1924 aasta öeldakse, et 1912. aastast seisab viina ehk piiritusevabrik ilma kasutamata. Riik revideerib oma varandust, piiritusetehas kuulub veel riigile, tahetakse anda rendile 12 aastaks, aga leitakse samas, et vabrik on väga kehvas seisukorras: kohati lagunenud juba, laepalgid mädanenud. Öeldakse, et vanaduseks on viinavabrikul 105 aastat ja sindlikatusel 15 aastat. Ehk siis vabrik ehitati 1819. aastal.

 

Katus pandi seega uus 1909. Katuse elueaks pakutakse veel 5 aastat. Esimesel korral on seinad krohvitud ja lubjatud valgeks. Üldine arvamus ongi, et vabriku peaks riigi arvelt maha võtma, seaded maha müüma. Ja kui ei saa, siis ladudesse panna. 47 aami saab maha müüdud.

 

Vabriku küljes olevat ka elumaja ja elukorteri osa, 15 aastat vana. Elumaja on katlamaja küljes. Karl Raagi isa teeb 1929. aastal ettepaneku see krunt endale osta ja toob välja, et Kokoral läheks seppa vaja. Kokoral sepp puudub seni. Saab 1930nda aasta algusest õiguse see krunt rentida 99 aasta peale. Senikaua on seal korteris ilma maksuta elanud Karl Käärt, kes peab üüritasuna seda piiritusevabrikut valvama. Tuba ja köök.

 

Hiljem ikka veeti piiritusevabrik kõik laiali ehituskivideks. Talumehed vedasid, tegid endale lautasid ja muid kõrvalhooneid.

Vabriku seisukord 1924 aasta: seinad põllukivist, vajunud lõhki, seinte osad välja langemas. Põrand betoonitud, raudtalade peal laed, tõrrekambri lagi osalt võlvitud. Põrand telliskividest, osaliselt ära lõhtud, aknad ära lõhutud, seinad krohvitud igal korral. Teisel korral on põrand laudadest. Katlaruum ja siis on masinisti eluruum: põllukivist seinad, krohvitud. Viinavabriku pikkus, laius,kõrgus: 14,20- 14,50- 3 m.

 

Kokora kolhoosi aegseid vaateid Jõgi Raidi albumist

Kokora kolhoosi kanala

Kokora meiereis käib võitegu, Karl Raagi albumist

Riigiarhiivi säilikud ütlevad, et

asutatud on Kokora meierei 1923 juunikuul. Juhatuse esimees Joh Roomet, kassahoidja G. Kreos, kirjatoimetaja-raamatupidaja E. Paapsi. Ühingul 42 liiget,

meierei hoone pikkus 15,70 meetrit, laius 7,40, ruutmeetreid 116, kõrgus 3,50 m.

Meiereis oli siis:

 

aurujõuline meierei sisseseade. Franz Krulli masinatehases valmistatud Nikanderi katlasüsteemiga aurukatel (Nikander on katla tüüp- püstkatel leektorudega ja tagasipööratud suitsutorudega). Silkeborgi (Taani firma) 1000 ltr koorevann. Skandia võimasin, Baltic (Rootsi firma) 1500 ltr koorelahutaja ja Astra lahjapiimakeetja. Lisaks Gustav Peetsi masinatehase 750 ltr koorekeetja. Lisaks Dünamo, pump, vooluvõrk ja muu sellega ühenduses olevad osad. Lampkast, ehitatud ühingu poolt 1927. aastal. Telliskivist seinad, tsement-katusekivist lagi. Solgivee toru, ehit 1927, lasipuud, jää keller: ehit 1927, sepikoja hommiku otsas. Põletatud kivid peal, lubjatud. Põllukivist seinad. Puurkaevu torustik: tsingitud torustik, 106 meetrit, ehit 1926.

Kokora

 Kalvide albumist, Kokora laut

Kokora mõis, Helle Uibo kogust

Legendaarne Kokora kanala

 Kolhoosi aeg. Pilt Salme Oha kogust. Pildil Voldemar Rätsep

Pilt Jõgi Raidi kogust.

Kokora meierei

Pilt Aivo Aia kogust.

Töid ja tegemisi kolhoosi aja Väljamõisast

 

Kolhoosi aja alguses oli Väljamõisaski hobustetall. Siin Armilde Põldma kahel  pildil lõikavad Väljamõisa mehed hobusel mune.

 

Kolhoosi aegne kartulisorteerimine Väljamõisas, pilt ka Põldma Mildekogust.

 

mehed Väljamõisa lauda juures. aga kelle käest saadud, seda enam ei mäleta. Väike pilt on, mehi ei tunne.

Alatskivi kirik ja leerilapsed

20 sajandi algus, pilt Juhkam Aliide kogust

kaks vaadet Kuningverele, Kaljo Kiili kogust

Savastvere poolt, Kiilide taluhooned

veel Väljamõisa rahvast

 

Lauga Salme ja Richard oma maja ees. Arvatavasti 1940ndad

 

vasakult: Armilde Põldma, Toivo Laumets, Meeta Vahi, Salme Lauga ja Meeli Randvere Mingi sünnipäevapidu

naised Kokoral, soo peal turvast lõikamas. Viidi loomadele allapanuks. Millalgi kolhoosiaja alguses. Pildil Loreida Põldma, paremalt teine.

Armilde Põldma kogust

Väljamõisa talvel

Väljamõisa Põldma Armilde kodu poolt. Milde kogust. Pildil on ka Kobina torn. Üks kenamaid pilte 1960ndate Väljamõisast

vaade Kokora meierile

 Väga kena pilt Kokora meierist. Aim Kivisaare kogust. Alljärgnevad ka.

Kokora metsavaht Kaur ehk Lõvi Kokora meieri ees.