1924 aasta öeldakse, et 1912. aastast
seisab viina ehk piiritusevabrik ilma kasutamata. Riik revideerib oma
varandust, piiritusetehas kuulub veel riigile, tahetakse anda rendile
12 aastaks, aga leitakse samas, et vabrik on väga kehvas
seisukorras: kohati lagunenud juba, laepalgid mädanenud. Öeldakse,
et vanaduseks on viinavabrikul 105 aastat ja sindlikatusel 15 aastat. Ehk siis vabrik ehitati 1819. aastal.
Katus
pandi seega uus 1909. Katuse elueaks pakutakse veel 5 aastat.
Esimesel korral on seinad krohvitud ja lubjatud valgeks. Üldine arvamus ongi, et vabriku peaks riigi arvelt maha võtma,
seaded maha müüma. Ja kui ei saa, siis ladudesse panna.
47 aami saab maha müüdud.
Vabriku küljes olevat ka elumaja ja
elukorteri osa, 15 aastat vana. Elumaja on katlamaja küljes. Karl
Raagi isa teeb 1929. aastal ettepaneku see krunt endale osta ja toob
välja, et Kokoral läheks seppa vaja. Kokoral sepp puudub seni. Saab
1930nda aasta algusest õiguse see krunt rentida 99 aasta peale.
Senikaua on seal korteris ilma maksuta elanud Karl Käärt, kes peab üüritasuna seda piiritusevabrikut valvama. Tuba ja köök.
Hiljem ikka veeti piiritusevabrik kõik laiali ehituskivideks. Talumehed vedasid, tegid endale lautasid ja muid kõrvalhooneid.
Vabriku seisukord 1924 aasta: seinad põllukivist,
vajunud lõhki, seinte osad välja langemas. Põrand betoonitud,
raudtalade peal laed, tõrrekambri lagi osalt võlvitud. Põrand
telliskividest, osaliselt ära lõhtud, aknad ära lõhutud, seinad
krohvitud igal korral. Teisel korral on põrand laudadest. Katlaruum
ja siis on masinisti eluruum: põllukivist seinad, krohvitud.
Viinavabriku pikkus, laius,kõrgus: 14,20- 14,50- 3 m.
No comments:
Post a Comment